Tirooli hall tõug pärineb Austriast Tirooli orust ja on väga pika ajalooga. Teda on märgitud juba 1000 aastat e.m.a.. Esimesed kirjalikud ülestähendused on aastast 1879. aastal F. Kalteneggeri poolt. 1896ndal aastal loodi esimene elusloomade aretusühistu, kes kogus tõu kohta andmeid ja ühendas originaaltõud. Kuna veiste arvukus oli langenud ohtlikult madalale tasemele, loodi 1908ndal aastal tõu kaitsmiseks ja reklaamimiseks Halli Veise aretusühistu. Hiljem tekkisid veel mitmed tirooli halli ühistud, mis tegelesid näituste korraldamise ja tõu propageerimisega. 1933ndal aastal defineeriti ühine aretuse eesmärk kõikidele aretusloomadele. Peale seda on tirooli hall tasapisi arenenud. Hetkel on Austrias 18000 triooli halli esindajat. Tõugu leidub ka Saksamaal, Itaalias ja Šveitsis. Eestisse jõudsid esimesed tirooli hallid 2015ndal aastal.
Tirooli hall on kahesuunaline tõug. Tõule on iseloomulik kõrge piima- ja lihatoodang (tapasaags kuni 60%). Värvuselt on veised hõbe kuni raudhallini, mõnikord pruunikashallid kuni musta ninamokapeegliga. Emasloomad on isasloomadest heledamad. Tõule on iseloomulikud tumedad sõrad. Tirooli hallidel on tugev kehaehitus ja tugevad sõrad. Tõug on hea rohusööda kasutaja. Samuti on nad pika tootliku eaga ja väga viljakad. Aretuse eesmärgiks on suurendada piima- ja lihatoodangut nii koguseliselt kui ka tõsta kvaliteeti. Lisaks on eesmärk säilitada tõu tüüpilised funktsionaalsed omadused: turjakõrgus, tugev kehaehitus, tugevad jalad ja sõrad, vastupidavus just mägisel karjamaal toimetulekuks, hea viljakus, kerge poegimine, hea udar ja lüpstavus. Tirooli hall sobib kasutada ka vähenõudlikes tingimustes, kuna nad säilitavad oma vastupidavuse, hea piimakuse ja viljakuse. Tirooli hall sobib hästi teiste tõugudega ristamiseks.
Sünnimass emasloomadel 38 kg, isastel 40 kg. Juurde kasvavad veised umbes 1000g ööpäevas. Emasloomad kasvavad täiskasvanuks kolme aasta jooksul, kaaludes siis 550-600 kg.
2018 November seisuga on Eestis 176 tirooli hall ammlehma.