Aberdiin-angus

Aberdiin-anguse tõug arenes 19. sajandi algusepoole raskepärasest, musta värvi ja sarvedeta Põhja-Šotimaalt Aberdeenshire ja Anguse maakonnast pärit kohalikust tõust. Tõule alusepanijaks võib lugeda Hugh Watsonit, kes valis oma karja vaid parimaid musta värvi ja nudisid isendeid. Tema lemmikpulliks oli 1842 sündinud Old Jock, kelle isaks oli Šoti tõuraamatus number 1te kandev Grey-Breasted Jock. Teine märkimisväärne isend Watsoni karjas oli 1824ndal aastal sündinud Old Granny, kes elas 35 aastaseks ja andis 29 järglast. Suure osa tänapäeval elavate anguse tõugu veiste põlvnemised viivad nende kahe isendini. Ligi 50 aastaga arenes üheks levinumaks lihaveise tõuks kogu maailmas. Kiire arengu üheks põhjuseks on 1878ndal aastal Pariisis maailmanäitusel saavutatud esimene koht. Hetkel arvuliselt juhtival kohal Ameerika Ühendriikides ja Argentiinas. Esimene teadaolev tõuraamat loodi 1862. aastal. Esimesed aberdiin-anguse veised – pullid King 95168 ja Joker 95175  jõudsid Eestisse 1994ndal aastal Taanist. Esimesed puhtatõulised mullikad osteti Soomest 2000ndal aastal.

Aberdiin-anguse tõugu veised on keskmise suurusega, pika kerega, lihaselised ja suhteliselt kõrged loomad. Tuntakse kui lihakeha parandajana, seetõttu kasutatakse tihti ristamisel lihakeha kvaliteedi ja ammlehmade piimakuse parandamiseks. Nudi tõug, keda kasutatakse ka geneetilise nudistajana. Samuti kasutatakse ristamisel, et vähendada raskete poegimiste tõenäosust. Värvuselt mustad, kuid esineb ka punast. Ameerikas võetakse neid eraldi tõugudena – punane angus (Red Angus) ja must angus (Black Angus). Nabapiirkonnas lubatud veidi valget värvi. Suhteliselt kerge poegimisega veised, kellel on head emaduseomadused ja viljakustunnused. Aberdiin-angusel on vahemik poegimisest esimese indlemiseni kõige lühem võrreldes teiste lihaveise tõugudega. Hea tervisega ja heades pidamistingimustes pikaealine. Aberdiin-angus on kuulus on väga hea rümba kvaliteedi ning tailiha, rasva ja luude suhte poolest. Kõrge rümba saagikus. Liha on väga maitsev, suhteliselt suure rasvasisaldusega, marmorjas ja helepunase värvusega. Lihaskiudude vaheline rasv muudab liha mahlaseks, pehmeks ja maitsvaks. Kõik need omadused tagavad, et aberdiin-angus on üks esimesi valikuid nii lihunike, restoranide kui ka perenaiste hulgas kogu maailmas. 2003-2004 aitas Ameerikas kiirtoidutööstus läbi viia anguse kvaliteetse liha avalikku kampaaniat. Erinevad ketid võtsid menüüdesse anguse lihast tehtud burgereid ning tarbijate tagasiside oli väga positiivne. Alates 2009 juulist kasutab McDonalds kõikides Ameerika restoranides müüdavates burgerites just anguse liha.

Aberdiin-angus on väga erinevatesse keskkonna ja klimaatilistesse tingimustesse sobiv tõug.  Aberdiin-anguse veis ei vaja väga intensiivset söötmist, sest on väga hea karjamaa rohu tarbija. Sööda suhtes vähenõudlik ja samas hea söödakasutaja. Ühe täiskasvanud veise kohta peab olema vähemalt 1 ha looduslikku karjamaad või 0,5 ha kultuurkarjamaad. Sündinud vasikatele tuleb lisaks arvestada 0,2 ha karjamaad. Varaküpsed pullid sobivad ideaalselt intensiivsele lõppnuumale. Lõppnuuma korral tuleb midugi anda lisasööta.

Soome jõudluskontrolli andmetel sünnimass 35-38kg, täiskasvanud loomadel pullidel kuni 1000kg, lehmadel 550-750 kg. Tapasaagis kuni 60%.

2018 November seisuga on Eestis 7428 Aberdiin-angus ammlehma.