Šoti mägiveis

Šoti mägiveised pärinevad Šotimaa Highlandi piirkonnast, seetõttu nimetatakse neid otsetõlkes kõrgmaa veisteks. Algselt jagati tõug kaheks – Lääne mägiveis ehk Kyloe ja mandri Highlander. Kyloes’d kasvasid Šotimaa läänesaartel, olid võrreldes mandri mägiveistega väiksema kasvulised ning enamasti musta värvi ja hallikas varjulise kasukaga. Suuruste vahe oli tingitud kliimast ja limiteeritud söödaolustikust. Tänaseks taolist vahet enam ole. Šoti mägiveis on maailma vanim veisetõug, mis on võetud tõuraamatusse. Mägiveiste register loodi 1885. Veised pärinevad Šotimaa mägialadelt, kus nad on kohalikes rasketes elutingimustes – laialdastel kidurakasvulistel karjamaadel kaua vastu pidanud. Eestisse toodi esimesed 30 Šoti mägiveist toodi Rootsist 1999nda aastal.

Šoti mägiveised on oma väljanägemiselt väga atraktiivne tõug. Tõug on ekstensiivne, seega on veised on kasvult väiksed. Nad ei sobi intensiivseks nuumamiseks. Pullid saavad tapaküpseks alles 24-30 kuu vanuselt. Karv pikk ja aluskarv tihe. Tavaliselt on loomad värvuselt kuldpruunid, kuid on ka tiigrikarvalisi ja musti. Tõu omapäraks on pikad sarved. Vasikad sünnivad juba sarvenupsudega, ühe-aastasel mullikal on sarved juba 12-18cm pikkused, seega on vasika vanust väga hea sarvede jägi määrata. Lehmade emaomadused on suurepärased ning poegimised on kerged. Šoti mägiveis kasvab aeglaselt, seetõttu on nad teiste veistega võrreldes pikaealisemad, keskmine lehmade poegimisiga on 37 kuud. Lehmad võivad poegida veel 18-aastaselt. Šoti mägiveise piima rasvasisaldus on väga kõrge. Kui teistel tõugudel jääb piima rasvasisaldus vahemikku 2,4-4,5%, siis mägiveise piima rasvasisaldus on üle 10%. Veised on sööda suhtes vähenõudlikud, kasutavad hästi kidurat karjamaarohtu ja võsa. Talvituvad veised meelsamini väljas kui varju all, seetõttu on nende pidamine vähenõudlik ja odav. Haigestumise risk on väiksem kui teistel tõugudel.  Šoti mägiveis on äärmiselt sõbralik, kui teda kasvatamisel hästi kohelda.

Šoti mägiveise liha on eriline, looduslähedane ja tervislik, seda peetakse modernseks terviseroaks. Šoti mägiveise liha on vähese rasva- ja kolesteroolisisaldusega, kuid sisaldab rohkesti valku ja rauda. Mägiveised ei kogu nahaalustesse kihtidesse rasvakihti, et kaitsta end käreda külma eest. Mägiveiste söödahulk ei tõuse ka -27,8 kraadi juures, samas teiste tõugude sööda tarbimine kasvab juba 0 kraadi juures. Seetõttu on mägiveiste liha lahjem kui enamikel teistel lihaveisetõugudel. Tänapäeval hinnataksegi mägiveise liha kui lahja, õrna ja külluslikuma maitsega liha.

Täiskasvanud pullide kehamass kuni 800 kg, lehmadel kuni 500kg. Pullvasikate keskmine sünnimass 30 ja lehmvasikatel 27 kg. 200 päeva vanuselt on kehamass vastavalt 213 ja 184 kg. Aastavanuste noorpullide kehamass 306 ja lehmikutel 249kg.  Tapasaagis kuni 56%.

2018 November seisuga on Eestis 2187 Šoti mägiveise ammlehma.