Muutus võrreldes 31.12.2024: ammlehmi ▲ +14 / +25,9% (oli 54), loomi kokku ▲ +105 / +36,0% (oli 292).
Jõudluskontrollis 298 looma, neist 57 ammlehma (31.12.2025, allikas: ETKÜ, jõudluskontrolli aastaraamat 2025).
Wagyu (jaapani keeles „jaapani veis“) on Jaapani kohalikest veistest aretatud lihaveisetõugude rühm. Neist levinuim on jaapani must (Kuroge Washu); lisaks kuuluvad rühma jaapani pruun (Akaushi), jaapani nudi ja jaapani lühisarvik. Väljaspool Jaapanit kasvatatavad wagyud põlvnevad peamiselt 1970.–1990. aastatel Põhja-Ameerikasse ja Austraaliasse viidud loomadest, sest hiljem piiras Jaapan tõu geneetilise materjali väljavedu.
Wagyu veised on enamasti mustad, harvem punakaspruunid, keskmise suurusega ja suhteliselt kerge luustikuga. Tõug kasvab aeglasemalt kui suured kontinentaalsed lihatõud, kuid ladestab rasva lihaskiudude vahele, mistõttu on liha mahlane ja õrn. Jaapanis nuumatakse loomi pikalt, sageli kuni 28–30 kuu vanuseni; liha väärtus sõltub eelkõige rümba marmoreeruvusest.
Wagyu tugevused on kerge poegimine (väike sünnimass), rahulik iseloom ja liha kõrge kvaliteet. Tõugu kasutatakse ka ristamiseks, näiteks aberdiin-anguse või piimatõugu lehmadega, et parandada järglaste liha marmoreeruvust. Ristandid kasvavad kiiremini kui puhtatõulised wagyud.
PRIA registris on üksikud wagyud olnud alates 2015. aastast; tõu arvukus hakkas kiiresti kasvama 2022. aastal (31.12.2022 oli registris 87 wagyu tõugu veist, 31.12.2025 juba 397). Eesti jõudluskontrolli 2025. aasta andmetel oli puhtatõuliste wagyude keskmine sünnimass 31 kg, esmaspoegimisiga 34,1 kuud ja poegimisvahemik 346 päeva.
Faktid
- Päritolu: Jaapan
- Kehamass: lehmad umbes 450–550 kg, pullid umbes 700–1000 kg
- Värvus: enamasti must (jaapani must), harvem punakaspruun (jaapani pruun); sarvedega
- Tugevused: väga hea marmoreeruvus, kerge poegimine, rahulik iseloom, sobib ristamiseks
- Sünnimass: Eesti jõudluskontroll 2025: puhtatõulised vasikad keskmiselt 31 kg
- Eestis alates: 2015 (üksikud loomad PRIA registris); arvukus kasvab kiiresti alates 2022
Jõudluskontrolli näitajad (JKK, 2025)
| Loomi jõudluskontrollis (31.12.2025) | 298 |
|---|---|
| Ammlehmi jõudluskontrollis | 57 |
| Sünnimass, lehm- / pullvasikad* | 31 / 31 kg |
| 200 päeva mass, lehmikud / pullikud* | 178 / 192 kg |
| Ööpäevane juurdekasv 0–200 p, lehmikud / pullikud* | 750 / 802 g |
| 365 päeva mass, lehmikud / pullikud* | 256 / 238 kg |
| Esmaspoegimisiga | 34,1 kuud |
| Poegimisvahemik | 346 päeva |
| Surnultsündide osakaal | 0% |
| Ammlehmade keskmine vanus | 4 a 3 k |
* puhtatõulised vasikad (valim 10–14 looma). Allikas: Eesti jõudluskontrolli aastaraamat 2025 (EPJ/ETKÜ), tabelid 38, 40 ja 41. Jõudluskontroll hõlmab osa Eesti lihaveistest; tõupõhist karjade arvu ja poegimiskergust aastaraamat ei avalda. Ristandvasikate 200 päeva mass oli 254 / 283 kg.

