Hele akviteen on aretatud Lõuna-Prantsusmaal, mis on sajandeid olnud kuulus heledakarvaliste veisetõugude poolest. Esimehe heleda akviteeni tõuraamat loodi alles 1962sel aastal. Tõu aretuseks on kasutatud Garonne’i, Quercy ja Blonde Pürenee tõugusid. Tulemuseks on märkimisväärselt pika kere ja suurepäraste lihastega lihaveis, mida peetakse Prantsusmaalt pärit olevatest lihaveisetõugudest kõige perspektiivikamaks ja mis levib maailmas suhteliselt kiiresti. 2002sel aastal toodi Rootsist Eestisse esimene Ba pull Ralf 93001 ning kaks mittetiinet mullikat.
Akviteeni hele kuulub intensiivsete lihatõugude hulka. Nad kohanevad kergesti erinevate klimaatiliste tingimustega. Saavad hakkama ka ainult karjamaalise ratsiooniga. Iseloomuliku pika lihaselise kerega. Värvus tavaliselt valge, kuid võib varieeruda kuni pruunini. Akviteeni heledatel on reeglina väikesed sarved. Tõeline lihaveise tõug, millel on väga pikk kere, suured lihased eelkõige rindkerel ja kaelal ja proportsionaalselt väike luude mass. Väljapaistvalt on arenenud reielihased, peaaegu alati esinevad kaksiklihased. Poegimine on kerge, kuna vasikad on saledad, kerge luustiku, väikeste pea ja jalgadega, samas väga pikad. Suur kaal tulenebki kere pikkusest. Poegimiskergust soodustab lai ja pikk laudjas. Ammlehmad on piimakad, seetõttu kasvavad vasikad kiiresti. Pidamine suhteliselt kerge ja iive kõrge. Sugupulle võib hakata paaritamiseks kasutama juba 12 kuu vanuselt, täielikult suguküpseks saavad 20 kuu vanuselt.
Sünnimass 41-43 kg, 200 päeva vanuselt on noorpullide kehamass 307 kg ning lehmikutel 280 kg. Täiskasvanud lehmade mass on 850-1200 kg, pullidel 1300-1600 kg. Tapasaagis kuni 60%.
2018 November seisuga on Eestis 307 Akviteeni hele ammlehma.