Šarolee on üks vanimaid Prantsusmaalt pärit tõugusid. Tõendid selle kohta, et selline valge lihaveis eksisteeris, ulatuvad juba aastasse 878. Algselt aretatud Charolles’i ümbruskonnas Kesk-Prantsusmaal. Kui farmer Claude Methieu oma elukohta vahetas ja karjaga Nievre provintsi elama asus, sai see tõug vahepeal tuntuks ka Nivermais’ nime all. Esimene tõuraamat 1864. aastal. Šarolee on esimene kontinentaaltõug, kes imporditi Suur Britanniasse. 1934ndal aastal jõudis tõug USA’sse. Kaasajal väga levinud tõug, mis on lühikese aja jooksul tohutut mõju, eriti USA’s. Esimesed Šarolee tõugu veised toodi Eestisse küll 1960ndate lõpus, kuid erilist arengut ei saavutanud. Sel ajal puudus lihaveiste kasvatamise kogemus ning piimaveiste ristandid läksid kõik lihakombinaati. Uus algus tuli 2000ndal aastal, mil Rootsist osteti pull Olle 96845. 2001sel aastal pull Ruben ning 2002 osteti Ungarist 13 ja Rootsist 10 tiinet mullikat.
Suure kasvuga reeglina valget või kollakaskreemjat värvi tõug. Maailmas on aretatud ka punast ja musta šaroleed. Loomadel lühike ja lai pea, lihaselised jalad. Šaroleedel on pikk lihaseline kere ühes laia esiosaga. On nii sarvedega kui nudisid. Nudide liinide esitustega tegeletakse tänapäeval USA’s, Kanadas ja Rootsis. Suhteliselt väike söödakulu massi juurdekasvu ühiku kohta. Väga suur kasvuintensiivsus, hea ööpäevane juurdekasv ning head lihakeha tunnuste näitajad. Sobivad hästi ristamiseks just väiksemate tõugudega. Aretustöö tulemusena on saavutatud emasloomade suhteliselt kerge poegimine. Vasikate sünnimass on keskmine või suur. Šaroleede emaomadused, võrreldes paljude teiste tõugudega (Si, Ab, Li jt), on pisut kehvemad. Tõugu võib kasvatada nii intensiivselt kui ka heal rohumaal ilma jõusöödata. Šarolee tõul on levinud ka nn stiili: hiljavalmiv (Prantsuse) ja varem valmiv (Kanada, USA ja Rootsi stiil). Soovitatav esmapoegimise aeg hiljem valmijatel on 34-36 kuud inng varem valmijatel 24-27 kuud. Tähtis on, et ämmlehmad hästi välja areneks. Šarolee veised on üsna rahuliku iseloomuga ja alluvad suhteliselt hästi oma peremehele. Varasemalt oli tõu puuduseks rasked poegimised just tänu vasikate suurusele. Tänaseks päevaks on see aretustööga eemaldatud. Samuti on aretusega parandatud liha kvaliteeti.
Liha rasvasisaldus suhteliselt väike. Arvatavasti just tänu veolooma ajaloole on ka nende lihaskiud ja -kimbud võrreldes teiste tõugudega jämedakoelisemad ning selle all kannatab liha õrnus.
Sünnimass lehmvasikatel 45 kg, pullvasikatel 49kg. Aastaste lehmikute kehamass kuni 462 ja noorpullidel 575 kg. Täiskasvanud pullidel 1200-1400kg ning lehmadel 700-950kg. Tapasaagis kuni 60%
2018 November seisuga on Eestis 2751 Šarolee ammlehma.